Seni sisetarbimisele toetunud Eesti majanduskasv hakkab muutuma järk-järgult laiapõhjalisemaks, oodata on ekspordi ja investeeringute mõõdukat kasvamist järgmistel aastatel, selgub Nordea värskest majandusprognoosist Economic Outlook.
- Nordea prognoosib tarbimisbuumi aeglustumist Foto: epa
Selleks aastaks prognoosib
Nordea Eestile majanduskasvu 1,3 protsendi ulatuses ning tuleval aastal 2,7 protsenti.
Lõppev aasta oli madalaima globaalse kaubanduse ja
SKT kasvuga aasta pärast 2009. aasta suurt kriisi. Arenevate majanduste kasvuprobleemide kõrval on taas tõusetunud geopoliitilised riskid. Euroopat mõjutab migratsioonitulv ja selle võimalikud kõrvalmõjud. Põgenike arv Põhjamaadesse küündib selle aasta lõpuks 250 000 ehk ligi 1% rahvastiku arvust. See tõstab lähiaastatel majanduskasvu vähemalt 0,1-0,2% aastas.
„Prognoosime siiski järgmisteks aastateks arenenud riikide kõrval arenevate turgude kasvu elavnemist eeskätt toorainet importivate riikide toel,“ ütles
Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.
Nordea hinnangul on euroala kasv järgmisel aastal mõnevõrra kiirem migratsiooni ning
Euroopa Keskpanga stimuleeriva rahapoliitika toel. Euroala majanduskindlustunne läheneb 2011. aasta tipule. Samas Eesti ja Soome tööstuse eksporditellimused paranevad viiteajaga.
„Riike ja ekspordiartikleid silmas pidades püsib Eesti eksporditurgude taastumine järgmisel aastal veel ebaühtlane. Venemaa negatiivne mõju ekspordile taandub. 2017. aastal muutub Eesti
eksport globaalse investeerimise tsükli ning toormehindade kasvupöörde tõttu laiemapõhjaliseks. Erinevused ekspordi kasvukiirustes aga püsivad,“ arvas Palm. „Ekspordi aastatagune madal võrdlusbaas viib ekspordi küll kasvule, kuid tootmis- ja ekspordihindade languse surve kärbib veel mõnda aega ettevõtete tulusid. Ettevõtted on riskide maandamiseks vähendanud sõltuvust üksikutest turgudest ning fookuses on ekspordipartnerite ringi mitmekesistamine. Parema stardipositsiooni saavad need, kes arendavad eksporti kiiremini kasvavatele turgudele ning investeerivad tehnoloogia ja teenuste arendusse.“
Eesti tööjõuturg püsib ekspordiriske trotsides jätkuvalt tugev, tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast on saavutanud rekordtaseme - 70,9 protsenti.
„Tarbimise jõudsa kasvu toel on kahtlemata sellele tulemusele aidanud kaasa ka maksude kogumise tõhustamine ning musta tööturu osakaalu vähendamine sh majutus- ning toitlustussektoris. Lähituleviku väljakutseks kujuneb puuetega inimestele tööturul osalemise paremate võimaluste loomine. Märkimisväärne on, et Eesti töötuse määr on langenud tänaseks 5 protsendile, mis vastab juba USA tasemele. Võtmeküsimuseks kujuneb, milliseid haridusevalikuid langetavad noored ning kas riigil on tulevikus rohkem insenere ja digitehnoloogia arendajaid majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks,“ leidis Palm.
Palmi hinnangul on majanduse kasvu riskid pingestuva tööturu taustal investeeringute edasilükkamine ning lõhe palkade ja tootlikkuse vahel. „Võrreldes kaubanduspartneritega investeerime liiga tagasihoidlikult masinatesse ja seadmetesse.Palkade ja tootlikkuse lõhe mõjutab kasumlikkust ja võib hakata piirama investeerimise võimekust. Lisaks kujuneb Eesti majanduspoliitika väljakutseks 2017. aastal euroalaga võrreldes kiireneva hinnakasvu ohjamine. Soome planeerib konkurentsivõime tõstmise ühe meetmena kulude kasvu hoidmist euroalast madalamana. Eestil tuleb teha oma nutikad strateegilised valikud, et kasvava hinnataseme juures edendada reaalset konvergentsi.“
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.